Don it galgga borran njealje diimmu ovdal iskosa. Muhttimat galget guhkkit áigge leat boratkeahttá, čuovo daid dieđuid maid oažžut reivve dahje telefovnna bokte.
Ovdal iskosa jámihit dakko gokko sisa bidjet bohcci ja addet oazuhan dálkasiid. Go jámihit cirgguhit dálkasa njillui. Oahcudan dálkasa addet njuolga varrasutnii. Dálkasat sihke vuoiŋŋastahttet, gosahaga váidudit ja bákčasiid váldet.Bronkoskopi
Bronkoskopi lea iskkus dain vuolit vuoiŋŋahatbohcciin. Dat iskkus dahkko sodji revre mas govvenáhpparahttá (bronkoskop). Iskkus ii bávččas, muhto sáhttá unohastet.
Bronkoskopian sáhttá oaidnit vuoiŋŋahatbohcciid siskkobealde, váldit bakteriija iskosiid, eret váldit dakkáriid mat eai galgga doppe, geahččat leago borasdávda geahppáin, dikšut šattalmasaid ja galjidit gokko lea beare baskki.
Mii bidjat bronkoskopia njunneráigge dahje njálbmeráigge čađa geahppáide. Bronkoskopia čađa sáhttá doavttir váldit iskosiid šliiveasis ja gođđosiin geahppáin. Dasa lassin sáhttit váldit iskosiid lymfačuolmmain giehkiris. Muhtomin mii geavahit/atnit erenoamážiid ráhkaduvvon bronkskopia mas lea ultrajietna(daddjon EBUS = endobronchial ultrasound).Iskosat dábálaččat dahkkojit go jámihit dakko gokko sisa bidjet bohcci, ja addet oahcudan dálkasiid.
Før
Under
Etter
Leage áicil
- Dávjá šaddá gosahat.
- Muhttimat dovdet dego deattu, dahje raššivuođa, muhto dat iii biste guhka.
- Jus leat iskosiid váldán sáhttá čielga varra čolggas, muhto dat ii leat várálaš. Stuorit vardin lea hui hárve.
- Muhttimat ožžot febera maŋŋel iskosa. Dat manná dábálaččat jođánit badjel.
- Lea hárve ahte giegir ja geahppat billašuvvet bronkskopiain. Jus váldo iskkus guhkkin geahppá siste sáhttá hárve šaddat ráigi geahppái.
Váldde oktavuođa ossodagain dahje riŋge 113 jus oažžot ovttage dáin sivain:
- Jus boahtá ja boahtá čielga varra čolgga mielde go ollet ruoktot.
- Jus feber ii leat mannan badjel nuppe beaivái, ja orut buozas.