Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.

BRONKOSKOPIIJA GEAHPPÁIN

Bronkoskopi

Bronkoskopiija lea iskkadeapmi vuolit vuoigŋŋahagas. Iskkadeapmi čađahuvvo sodji revrriin mas lea govvenáhpparahttá (bronkoskopiija). Iskkus ii bávččas, muhto sáhttá dovdot vehá unohassan.

Manne čađahuvvo iskkus?

Bronkoskopiija bokte sáhttá oaidnit siskkobealde vuoigŋŋahagaid, váldit baktereologiija iskosiid, eret váldit dakkáriid mat eai galgga doppe, geahččat leago borasdávda geahppáin dahje dikšut vejolaš šattalmasaid ja gáržžes vuoigŋanjohtolagaid.

Mii jođihit bronkoskopiija njunneráigge dahje njálbmeráigge geahppáide. Bronkoskopiija čađa sáhttá doavttir váldit iskosiid šliiveasis ja gođđosiin geahppáin. Dasa lassin sáhttit váldit iskosiid giehkira ravssain. Muhtomin mii geavahit ráhkaduvvon bronkoskopiija mas lea ultrajietna (daddjon EBUS = endobronchial ultrasound).   
 
Iskkadeapmi dahkko dábálaččat báikkálaš jámihemiin oktan oadjudandálkasiin.

Ovdal

Vuolde

Maŋŋel

Leage áicil

  • Dávjá šaddá gosahat.
  • Muhtumat dovdet dego deattu, dahje raššivuođa, muhto dat ii biste guhká.  
  • Jus leat iskosiid váldán de sáhttá čielga varra čolggas, muhto dat ii leat várálaš. Stuorit vardin lea hui hárve.
  • Muhtumat ožžot febera maŋŋel iskosa. Dat manná dábálaččat jođánit badjel. 
  • Lea hárve ahte giegir ja geahppat billašuvvet bronkoskopiijain. Jus váldo iskkus guhkkin geahppá siste, de sáhttá hui hárve šaddat ráigi geahppái.

Váldde oktavuođa ossodagain dahje riŋge 113 jus oažžot ovttage dáin váttuin: 

  • Jus boahtá ja boahtá čielga varra čolgga mielde go ollet ruoktot. 
  • Jus feber ii leat mannan badjel nuppe beaivái, ja orut buozas.