Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.

Covid-19

Koronavirusabearaš sisttisdoallá máŋga iešguđetlágan virusa mat sáhttet addit vuoiŋŋahatvuolšši. Ollu koronavirusiin oažžu dušše dábálaš nuorvvu, ja earát fas sáhttet addit duođaleabbo dávdda ja muhtin dilálašvuođain dagahit jápmima.

Covid-19 er en luftveisinfeksjon som først og fremst smitter gjennom dråpesmitte. Symptomer på covid-19 kan være like symptomene på influensa.

Diehtu helsenorge.no

Okta ođđa koronavirus fuomášuvvui Kiinnás ođđajagimánus 2020:s. Dat oaččui maŋŋel nama SARS-CoV-2 ja lea sivvan dávdii maid mii odne dovdat dego covid-19. Virus dagaha vuoiŋŋahatbohccevuolšši ja sáhttá dagahit láivves dávdamearkkain gitta duođalaš dávdii ja hárvenaš háviid jápmima. Muhtun olbmuin sáhttá leat covid-19 nu ahte eai oba oaččoge dávdamearkkaid. 

Guorahallan/čielggadeapmi

Buohcciviesus

Jus čujuhuvvot buohccivissui, de álggos árvvoštallet leago dus  covid-19. Dat mielddisbuktá ahte dus jerret muhtun gažaldagaid mat dahket ahte buohcciviessu sáhttá árvvoštallat fertejitgo du váldit vuostá  vejolaččat njoammuduvvon pasieantan.  Sáhttet ovdamearkka dihte dakkár gažaldagat.

Covid-19 iskkus

Iskkus sáhttá leat veaháš unohas.

Dát diehtu guoská dutnje gii leat čujuhuvvon buohccivissui. Čovo mielde iežat suohkana neahttasiiddus covid-19 iskama birra.

Sisačáliheapmi buohccivissui

Váldoáššálaččat leat dušše dearvvašvuođabargit geat njuolgadit leat fárus pasieanttadivššus, geat galget beassat pasieanttalatnjii.

Buohcciviesuide leat ásahuvvon guossástallanráddjemat. Jus guossástallan lea erenoamáš dehálaš, de ferte ossodagain gos pasieanta veallá váldit álggos oktavuođa telefovnna bokte, vai dárbbašlaš njoammunsuddjendoaimmaid sáhttá bidjat johtui. Lea vejolaš váldit mielde oapmahačča, muhto dušše jus das adnojuvvo dárbbašlažžan buohcciviesu olis.


Eará iskkadeamit covid-19 dávddas

Dikšu

Gaskaboddosaččat eai leat ásahuvvon makkárge divššut mat doibmet iešalddis korona- virusii, muhto boahkut addá buori suddjema dávdda vuostá jus leat ollislaččat boahkuhuvvon.  Ulbmil korona-virusa hehttema boahkuheamis lea eastadit dávdda dahje dahkat láivásat dávda dili. Boahkus eai leat dábálaččat váikkuhusat dahje dat leat hui láivásat. 

Dat gii boahku oažžu, boahtá ovdán du ruovttusuohkana boahkuhanprográmmas.
Pasieanttain geain lea vuollegis oksygenadássi varas, sidjiide sáhttá leat ávkkálaš immuvdnaváidudeaddji dálkkodeapmi kortasonadálkasiin. Eanas pasieanttat ožžot maiddai divššu mii unnida varrabunceriska. 

Vuoigŋanmašiidna (Respirator)

Vuoigŋanmašiidnadikšu lea áigeguovdil covid-19 pasieanttaide geat ožžot duođalaš geahpesvihkesyndroma   (ARDS).

Vuoigŋanmašiidna lea okta mašiidna mii vuoigŋá pasieantta ovddas.

Dábáleamos vuoigŋanmašiinnat bossot áimmu geahppáide, gávdnojit guovttelágan vuoigŋanmašiinna, dakkár mas lea ovdagihtii mearriduvvon dávjodat (kontrollerejuvvon ventilašuvdna) dahje dušše go pasieanta ieš geahččala vuoigŋat sisa (veahkehuvvon ventilašuvdna) Juohke sisa vuoiŋŋadeami maŋŋel lea áigodat olggosvuoigŋamiin, nu ahte geahppát besset guorranit.  


Čuovvoleapmi

Fertet leat isolašuvnnas unnimusat 4 beaivvi, muhtomin guhkibut, dan rájesgo buohccájit dássážiigo ii leat šat feber ja leat dearvvaš leamaš unnimusat 24 diimmu ovdal isolašuvdna sáhttá heaittihuvvot. Du doavttir addá dutnje dieđuid mat gusket dutnje ovdal čálihuvvot olggos. Lea dábálaš ahte sáhttet mannat muhtun vahkkut gitta moatti mánu rádjái ovdal dovddat iežat áibbas dearvvašin maŋŋel covid- 19 maŋŋel. Muhtumiidda sáhttá leat áigeguovdil dušše oažžut veajuiduhttima. 

Norgga intensiiva- ja pandemiijaregister

Norgga intensiiva- ja pandemiijaregister (NIPaR) lea medisiinnalaš kvalitehtaregister. Helse Bergena neahttasiidduin sáhtát lohkat registera ulbmila birra, ja gávdnat dieđuid dan birra mii registrerejuvvo sihke intensiivaoassái ja pandemiijaoassái, ja dieđuid geahčadeami iežat dearvvašvuođadieđuid birra.


Sáddejuvvo diehtu juohke ođđa covid-19 dáhpáhusaid birra Álbmotdearvvašvuođa Njoammudávddaid dieđihanvuogádahkii (NDDV).