Muhtun CT-iskkademiide sáhttá ráhkkaneapmi leat varraiskkusváldin dahje leat boratkeahttá/čoallegurren. Ráhkkaneapmi vuolgá das makkár iskkadeapmái galgá. Gohččunreivves leat dieđut movt galggat ráhkkanit iskkadeapmái dahje oažžut dieđuid ossodagas go áigi šihttojuvvo. Atte dieđu čujuheaddji doaktárii jus dus lea alla ávnnasmolsašupmi dahje jus ovdal leat reageren kontrástaávdnasii ja reakšuvdna lea gáibidan dálkkodeame.
Dábálaččat ii váldo CT-iskkadeapmi áhpehis nissonolbmuin. Jus leat áhpeheapme, de fertet addit dieđu čujuheaddji doaktárii.
Njamaheapmi
Kontrástaávnnas manná hui unnán čižžemielkái, ja don sáhtát čađahit CT-iskkadeami vaikko njamahat.
Ráhkkaneapmi buhcciidviesus
Metálladiŋggat nugo boalut, luottolásat, boahkánat, ja sullasaččat galget váldot eret dakko gokko iskkadeapmi dahkko. Dat lea sihkkarasten dihte buriid govaid.
CT –iskkadeapmi kontrástaávdnasiin mii biddjo njuolga varrii
Muhtomin fertet bidjat kontrástaávdnasa njuolga varrasutnii, muhto dat vuolgá das mii govain galgá gehččojuvvot.
Jus dutnje galgá bidjot kontrástaávnnas varrii, de biddjo plastihkkarevre varrasutnii. Dus jerret ovdagihtii leat go don ovdal reageren kontrástaávdnasii, dahje leat go eará riskabealit.