Fásta dálkasiid sáhttá váldit nu movt dábálaččat, it dárbbaš borakeahttá leat. Juhkosat main lea koffeiidna nugo gáffe, cola ja deadja lasihit váibmofrekveanssa, ja das leat heajos váikkuhusat govvakvalitehtii ja dan geažil berret garvit daid dassá iskkadeapmi lea čađahuvvon. Seamma ákka dihte ii galgga borgguhit ge ovdal iskkadeami.
CT-iskkadeamis geavahuvvojit røntgensuotnjarat. Jus lea áhpeheapme dahje lea eahpesihkkarvuohta leago pasieanta áhpeheapme, de galgá árvvoštallojuvvot vuđolaččat sáhttá go iskkadeami maŋidit dahje sáhttá go pasieantta iskkadit eará ládje røntgensuotnjariid haga.
Jus ovdal lea reageren kontrástagolgosii, de ávžžuhit pasieanta váldit oktavuođa ossodagain ovdal CT-iskkadeami. Hehtten dihte sullasaš reakšuvnnaid ferte pasieanta váldit dálkasiid eahkeda ovdal ja dan iđida go iskkadeapmi lea. Dábáleamos reakšuvdna kontrástagolgosii lea ihtalupmi mii sakŋida, mii jođánit manná badjel antihistamiidna tableahtain. Duođalaš dilálašvuođain sáhttá pasieanta oažžut vuoigŋanváttisvuođaid dahje ahte varradeaddu gahččá mearkkašuhtti ollu. Dakkár reakšuvnnat leat hui hárve, ja čuožžilit eanas háviid oanehisáiggi maŋŋelgo kontrástagolgosa lea ožžon.
Lea gáibiduvvon váldit varraiskosa oanehis áiggi ovdal CT-iskkadeami dárkkistan dihte ahte monimašdoaibma ii leat heitot. Kontrástagolggus sáhttá vearáskahttit monimašdoaimma, erenoamážit pasieanttain geain lea diabetes mellitus.
Vahágahtti váikkuhus lea dan duohken man ollu kontrástagolgosa lea ožžon ja lea hárve várálaš go váldá CT váibmovarrasuonain.
Ovdal go skánnen sáhttá álggahuvvot, de biddjo plastihkkabohcci (veneflon) sutnii (čoahkkesutnii) mii lea giehtagávvagis. Dát lea dárbbašlaš vai sáhttet addit dálkasiid ja kontrástagolgosa.