Pasieantakoordináhtora váldá oktavuođa pasieanttain ovdal plánejuvvon orruma. Dárbbu mielde boahtá maiddai sihkkarastot oktavuohta ja diehtojuohkima gaskal vejolaš ovttasbargoguimmiid, mii lea dehálaš go galgá čađahit doaibmanárvvoštallama buoremus lági mielde.
Veajuiduhttin - Doaibmaárvvoštallan maŋŋá vuoiŋŋašvigi
Vuoiŋŋašvihki sáhttá addit sihke kognitiivvalaš ja rumašlaš čuozahusaid. Dán geažil sáhttá doaibmilvuohta rievdat, ja dalle lea dárbu heiveheapmái ja iešguđetlágán doaimmaide árgabeaivvis. Soaitá leat dárbu fágaidgaskasaš doaibmaárvvoštallamii muhtun áigge maŋŋel go vigi lea ožžon, vai sáhttá árvvoštallat ásahuvvon doaimmaid ja heivehemiid ođđasit ja rievdadit daid jus lea dárbu.
Kognitiivvalaš bohtosat leat dakkárat go silolaš doaimmat, ovdamearkka dihte váttisvuohta muittuin, áicilvuođain, jurddačohkkemiin, gielain, čuolbmačoavdimiin, persovnnalašvuohta rievdá, dovduičuohcci rievdamat, hedjonan veadju, hedjonan leahttu ja silolaš váiban.
Rumašlaš bohtosat sáhttet nugo spastisitehta (eahpedáhtolaš deahkkečavgamat), ástandávda, bákčasat, hearkivuohta (rievdaduvvon liike- ja lađasdovdda), vázzinváttisvuođat, balánsaváttisvuođat, hedjonan sávrodat ja váttisvuođat koordinašuvnnain ja leavttuin.
Čujuhus ja árvvoštallan
Čujuhus ja árvvoštallan
Fástadoavttir čujuha pasieanttaid doaibmaárvvoštallamii. Čujuhusas ferte boahtit ovdan mii čuolbma lea ja mot jáhkká fágaidgaskasaš joavku sáhttá veahkehit lassin dan fálaldahkii maid suohkan addá.
Veajuiduhttima vuoruhanbagadalli muitala man guhká eanemus šaddá vuordit dákkár árvvoštallama.