Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.

Bahtabuogut

Dávdamearkkat bahtabuoguin lea čielga rukses varra maŋŋečoalis earánastima oktavuođas. Dat sáhttet sakŋidit ja unohastit, hárvenaččat bávččastiid. Dakkár dilli lea dábálaš, ii leat várálaš. Dávjá sáhtát dálkkodit bahtabuoguid ieš (iešdikšun). Muhtomin lea dárbbašlaš oažžut dikšuma spesialistadearvvašbálvalusas. Fáhkka bákčasat maŋŋečoalis váttisvuođaid haga (nu go trombose bahtabuogu) lea measta álo čuožžilan fáhkka anála fissuvras - eaige bahtabuoguin.

Hemoroidar kan gi blødingar og smerter frå endetarmen etter toalettbesøk. Mange merkar ingen symptom, men har du plager, finst det behandlingar som kan hjelpe.

Diehtu helsenorge.no

Buohkain leat bahtabuogut, daid doaibma lea ahte nágodit doallat baikka siste. Mii earuhit bahtabuoguin mat leat moadde centimehtera siskobealde anala kanála (lea 90 proseanta) ja bahtabuogut mat leat olggobealde.

Siskkáldas bahtabuogut

Siskkit bahtabuogut sáhttet vardit. Dávjá lea vuosttaš ja áidna dávdamearka mii das lea. Muhtimat vásihit maid sakŋideami ja veahá šliivvi. Muhtumin sáhttet siskáldas bahtabuogut stuorrut ja sáhttet siigat vulosguvlui bahtaráigái ja boahtit olggos. Dát dáhpáhuvva dávjjimusat gurrema oktavuođas. Daid sáhttá dávjá duvdit sadjái. Dát bahtabuogut sáhttet addit bákčasiid/unohasvuođa go leat olggobealde. Sáhttet maid golgat, sakŋidit, šliivii boahtá ja dagahit ráinnasvuođa váttivuođaid. Liiki maŋŋečoali birra sáhttá rašši. Mii graderet siskkáldas bahtabuoguid 1 rájes gitta 4 rádjái.

Olgguldas bahtabuogut

Olgguldas bahtabuogut leat dušše olgguldasas. Ii leat álo nu álki daid oaidnit jus ii čohkká hivssegis ja raža. Dát bahtabuogut addet eanemus givssiid go sihkku/buhtista ja dat vardet hárvvibut. Muhto dat sáhttet daguhit bohtaneami ja gillon vara (trombosa). Dat addet garra bákčasiid.

Bahtabuoguid iešdikšun

Dábálaš ráđiid unnidit bahtabuogováttuid lea borrat biepmu main lea olu fiber, jeavddalaš lihkadeapmi ja unnimus ládje rahčan hivssegis. Bahtabuogovuoidasat main leat láivves stereoidat ovttas dálkasiin bákčasiid vuostá addet dávjá buori ávkki go muhtumin leat dakkár givssit. Gávdnojit dálkasat main eai leat stereoidat. Dálkasat mat njárbudit earána addet dávdamearkkageahpedeami ja eastadit ođđa bahtabuoguid. Buohkat geain lea ođđa varra mii boahtá bađas ja go eai leat bahtabuogováttut, berrejit oažžut iskama doaktáris dárkkistandihte ahte eai leat eará sivat. Fáhkka bákčasat trombosa olgguldas bahtabuoguin de sáhttá oažžut jođanis veahki doaktáris. Go čuohpasta bahtabuogu gurrendihte gillon vara jávkada bákčasa. Dát dahkko dušše jus manat doaktára lusa vuosttas beivviid. Dálkasat bákčasiid vuostá (tableahtat ja vuoiddas), galbma kompreassa ja vuoiŋŋasteapmi sáhttá maid veahkehit. Olgguldas bahtabuogut sáhttet unnut dego luovos liiki. 

Čujuhus ja árvvoštallan

Pasieanttat (ja olu doaktárat) gohčodit dávjá eanaš bahtačoali dávdamearkkaid bahtabuogun. Pasieanttat geain lea eahpesihkaris diagnosa dahje mearkkašahtti unohisvuođat berrešii fástadoavttir čujuhit čuohpadeaddjái.

Buot čujuhusat berrejit sistisdoallat:

  • guoskevaš buohccehistorjjá
  • buozanvuođat ovdal ja dál
  • klinihkalaš bohtosat
  • bohtosat relevánta lassiiskkademiin
  • ođastuvvon dálkkaslisttu

(Go dat  “dat buorre čujuheapmi” málle lea anus mii lea ovttaidahttojuvvon eanas elektrovnnalaš pasieantajournálavuogádagaide, de dat gokčá daid osiid bajábealde.)

Muitte

  • Oktavuođadiehtu váhnemiidda go lea čujuheapmi mánáide dahje pasieanttaide geain lea váilevaš miehtangealbu.
  • Vejolaš dulkadárbu.
  •  

Jus áiggut eambbo dieđuid ja neavvuma čujuhemiide erenoamášdearvvašvuođabálvalussii: Nasjonal veileder for henvisninger til spesialisthelsetjenesten (helsedirektoratet.no).

Áigeguovdil

  • Álgo ja bistevašvuohta? Ovdáneapmi, bázahus?
  • Makkár givssit? Unohasvuođat dahje bákčasat? Vardimat? Gurrenváttut, earána ii doala, váttisvuohta ráidnemiin?
  • Ovdalaš čađahuvvon dálkodeamit.
  • Váikkuhusat – fidnu, eallinárvu?

Klinihkalaš boađus

Čilgehus bahtabuogut 1–4 
  1. Ii oidno bahtačoalleiskkadeamis, iige go rahčá
  2. Jorgása olggos go rahčá, manná ruovttoluotta ovttatmanos.
  3. Jorgása olggos čađat, Sáhttá deaddit ruovttoluotta.
  4. Jorgása olggos ja ii šat sáhte bidjat ruovttoluotta.

Rektála guorahallan – šattalmas, vardimat?

Anoskopiija boađus

Liigeiskosat  

  • Hb
  • Vejolaš rektoskopijja

Čielggadeapmi

Čielga varra earána mielde galgá iskojuvvot lagabui giikariskosiin bahtačoalleráiggis (anoskopiija) ja 15-20 cm sisa bahtačoallái (rektoskopi). Jus ii čielgasit oidno gokko vardá ferte iskojuvvot siskeleappos bahtačoalis (koloskopi).  

Bákčasat ja spiiden/saŋggaš earánasttedettiin galgá iskot seamma ládje

 

Koloskopi
Rektoskopi

Rektaleksplurašuvdna – bahtačoali iskat suorpmain  

Rektakeksplorašuvdna iska bahtačoali suorpmain, dovdnadihke leat go bohtaneapmi. Iskkus ii gáibit čoallegurrema.

Anoskopiija – Giikariskkus

Anoskopiija lea giikariskkus mainna isket bahtačoalleráiggi ja moadde cm sisa bahtačoallái. Ii dárbbaš čoali gurret ovdal iskosa.

Jus doavttir evttoha báddedivššu, de dahkko dat iskkadettiin.

Dikšu

Báddedikšun lea bures geahččaluvvon ja lea buorre čoavddus dikšut unnit siskkáldas bahtabuoguid.

Doavttir bidjá sisa anoskohpa, ja unna njamanin čatná gummestrihkka  juste hemorroida bajábealde. Dát dagaha ahte varrajohtolat bahtabuogui hedjona, ja báikkálaččat šaddet arvvit. Dát dábálaččat unnida vardima bahtabuogus ja eastada vulos siigamis. Strihkka gahččá iešalddes eret moadde beaivvi geahčen, ja lea dábálaš ahte dalle veaháš varda. Iskkadeapmi sáhttá dagahit muhtun olbmuide unohasvuođa.

Stuorát siskkáldas bahtabuogut mat siiget olggos  (gráda 3–4) ja olgguldas bahtabuogut sáhttá árvvoštallat čuohpadeami.

 

Hemoroider – strikkbehandling
Hemoroidat – čuohpahus HAL dahje THD
Hemoroider – operasjon

Čuovvoleapmi

Dábálaččat ii leat dárbu earenoamáš bearráigehččui spesialista luhtte, muhto fástadoavttir sáhttá ođđasiid-čujuhit du spesialista lusa jus lea dárbu ođđa báddedikšui dahje čuohpadusa. Deháleamos lea easttadit bahtaguobuid mat givssidit. Dan dagat go doalahat earána njárbadin (ii fal golgi), manat hivssegis go dovddat dárbbu, it ge raža, borrat fiber biepmu.

Leage áicil

Dat lea unnán várra ahte váttut čuožžilit, muhto duođalaš vardin sáhttá čuožžilit, earenoamážiid olbmuin geat geavahit varranjárbudan dálkasiid. Váldde oktavuođa buohcceviesuin jus vardin ii bisán.

Váldde oktavuođa ossodagain jus dus lea juoga čuovvovaš givssit:

  • lossa vuoigŋan
  • hávvi vardá
  • hávis boahtá vuolši
  • bohtaneapmi, ruvssodeapmi dahje hávvi bávččasta
  • bohtaneapmi lassána nuppi dahje goappeš julggiin
  • buozalmasvuođadovdu/ hedjonan dábálaš dearvvašvuođadilli
  • oaivejorran dahje meanahuvvan
  • feber

Jus fáhkka buohccát, riŋges 113