Don fertet gurret čoali miniklysterin ovdal čuohpahusa. Čuovo bagadusa buohcceviesu sisagohččun reivves.
Hemoroidat – čuohpahus
Go iešdikšun bahtabuoguid vuosta lea geahččaluvvon ja das ii lean ávki sáhttá árvvoštallat čuohpahusa. Čuohpadusa oktavuođas ii dárbbaš idjadit buohcceviesus.
Mii earuhit siskkáldas ja olgguldas bahtabuogun. Dat leat siskkáldasat mat dávjjimusat siiget vulos analakanála iešguđet dásis (gráda 1–4) Jus it vásihan buorráneami iešdikšuma bokte vuoidasiiguin, stikkpillat ja dearvvašlaš hivssetdábiiguin, de sáhttá du fástadoavttir sáddet du spesialistta lusa.
Mii dábálaččat geahččalit vuos báddedikšuma. Jus dát ii veahket, de sáhtát sáddejuvvot čuohpadeapmái. Doppe leat guokte váldočuohpadeami. Don ja spesialistta mearridehppi ovttasráđiid mii dutnje lea buoremus maŋŋel klinihkalaš iskkadeami.
Dábálaš bahtabuoguektomiija dahje Milligan-Morgan
Lea gollestandárda čuohpadanvuohki stuorát, siskkáldas bahtabuoguide mat siiget bahtaráiggi guvlui. Dat lea maiddái buoremus vuohki olgguldas bahtabuoguide.
Ovdal
Vuolde
Maŋŋil
Leage áicil
Maŋŋel čuohpahusa lea deaŧalaš váruhit obbomis. Geavat gehppes earánastindálkasa, omd Visiblin, Movikol eller Parafin, dat lea dárbbašlaš dassážii go earán boahtá albma ládje johtui rahčama haga. Dat lea dábálaš ahte lea veaháš čielga varra earánis daid álgo beivviid.
Dat lea unnán várra ahte váttut čuožžilit, muhto duođalaš vardin sáhttá čuožžilit, earenoamážiid olbmuin geat geavahit varranjárbudan dálkasiid. Váldde oktavuođa buohcceviesuin jus dus lea feber, galbmot dahje vardin ii bisán.