Liikejiekŋudan dikšun
Jiekŋadikšun dahje kryodikšun lea vuohki maid atnet go dikšot liikedávddaid nugo spárttuid, pigmeantadielkkuid, soames borasdávddaid ja liikevigiid mat sáhttet ovdánit borasdávdan.
Ovdal
- Boađe vuoiddatkeahtes ja buhtis liikin.
- Váldde mielde listu gos leat vejolaš dálkkasdieđut maid geavahat.
Vuolde
Golgi nitrogena (temperatuvra –196 °C) sprájjejuvvo dehe vuidojuvvo liikái bumbolullosákkiin. Jiekŋundikšuma ulbmil lea addit buohcci liikái (omd. spártui) unnit čuvččageami.
Dikšun dáhpáhuvvá báikkálaš jámiheami haga. Báikkálaš jámiheapmi geavahuvvo jus lea dárbu váldit eret muhtun gođusoasi ovdal jiekŋudandivššu. Dát sáhttá ovdamearkka dihte go lea assás álgodássi liikeborasdávdii dahje earálágán liikeborasdávdii.
Maŋŋel
Maŋŋel jiekŋadivššu šaddá liiki rašši ja dan nala šaddá garra mii gahččá eret 1–2 vahkku maŋŋel. Garrasit jiekŋudeapmi sáhttá dagahit golgosiid ja skovhlliid.
Goike hávvegara dihte ii dárbbaš divššu. Hávvi gierdá sihke sáibbu ja čázi.
Njuoska garat ja rabas háviid sáhttá bassat beaivválaččat antiseptalaš luvvin. Dábálaččat ii leat dárbu hávvesálvvaide.
Skovhlliide sáhttá čugget ráiggi. Skoavhlegara (liiki mii lea skoavhlli bajábealde) ii galgga dábálaččat váldit eret jus skoavhli ii bávččas (deatte) dahje jus ii leat infekšuvdna. Jus leat bákčasat sáhttá čuggestit daid ráinnas náluin.
Jus loasttar lea čađa njuoskan hávvegolgosa dihte, de ferte lonuhit loastara.
Paracetamol sáhttá adnot bákčasiid geahpideapmái.
Leage áicil
Jiekŋudeapmi iešalddis veaháš bávččaga, liiki galbmo ja sáhttá spiidet, muhto dat manná dábálaččat badjel beaivvi mielde.
Bohtaneapmi lea dábálaš, erenoamážit go dikšojuvvo čalmmi lahka.
Liikevilggodeapmi (massát pigmeanttaid) sáhttá leat dábálaš liigeváikkuhus.
Garrasit jiekŋudeapmi sáhttá dagahit hávvesajiid.