Rektoskopiija

Rektoskpoiain sáhttá iskat bahtačoali ja dárbbu mielde maid vuolit oasi gassačoalis. Iskkus dahkko unna revrrežiin (rektoskopi) mas lea čuovga geažis, nu ahte doavttir bures sáhttá oaidnit bahtačoali ja šliivi dan siste.

Ovdal

Ovdal rektoskopi iskosa lea deaŧalaš ahte čoalli lea bures gurrejuvvon. Don oažžut dieđu movt ja goas galggat čoali gurret.

Dávjá ávžžuhit gurret čoali ná, válddát 120 ml klyx ovtta dahje guokte diimmu ovdal iskkadeami.

Vuolde

Iskosa vuolde veallát don beaŋkka alde mas leat juolgedoalanat ja doavttir bidjá rektoskohpa bahtačoallái. Vuoi oažžu rektoskopa sisa bossu doavttir veaháš áimmu sisa balloŋŋa čađa mii lea rektoskopa geažis gitta.

Seammás go rektoskopa gaiku olggos de iská doavttir čoali siskkobealde ja šliiveasi. Doavttir váldá iskosa biopsi stákkuin jus oaidná maidege mii ii leat dábálaš.

Maŋŋel

Maŋŋel iskosa beasat dábálaččat ruktot vuolgit.

Apotehka goluid/goluid buhttejupmi

Jus leat ožžon čálalaš dieđu áigemearrereivves ahte fertet oastit dálkasiid ovdal go boađát buohccevissui, de sáhtát oažžut goluid ruovttoluotta. Ovdamearkkat ráhkkanusaide leat čoallegurren dálkasat ovdal gastro -medisiinnalaš iskkademiid.

Leage áicil

Dat lea hárve ahte váttut čuožžilit maŋŋel rektoskopi iskosa. Jus váldo iskkus čoali siskkobealde sáhttá muhtomin veaháš vardit. Jus ollu vardá de fertet váldit oktavuođa doaktáriin dahje buohcceviesuin.

Hui hárve sáhttá čoalli ráigánit iskosa oktavuođas. Stuorámus várra dasa lea jus lea hui stuora siedjunrievdadusat čoalis.

Rektoskopiija

Ovdal

Vuolde

Maŋŋel

Apotehka goluid/goluid buhttejupmi

Leage áicil

Adresse

Boastačujuhus

Organisasjon

Rektoskopiija

Ovdal

Ovdal Čájet eambbo

Vuolde

Vuolde Čájet eambbo

Maŋŋel

Maŋŋel Čájet eambbo

Apotehka goluid/goluid buhttejupmi

Leage áicil