Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.

Hammertå

Veažerjuolgesuorbma dahje roaŋkke juolgesuorbma lea juolgevihki mas juolgesuorbma roaŋkkaga veažerhápmái seammásgo siskkimus lađas lea sodjan bajás guvlui ja olggumus fas vulos guvlui.         Dan dihte šaddá deaddu gaskkaleamos lađđasii.  Dat ii leat váralaš, muhto sáhttá unohas go dat goddá skuova siste.

Hammertå, eller bøyd tå, er en feilstilling i en eller flere små tær. Tåa inntar en skjev stilling ved at det innerste leddet er bøyd oppover og det ytterste nedover. Dermed blir det trykk over det midterste leddet.

Diehtu helsenorge.no

Juolgesuorpmas leat golbma lađđasa: siskkimusas vuođđolađas, gaskalađas ja olggumus lađas.    Roaŋkke juolgesuorpmas lea gaskalađas roaŋkut vulos guvlui, vuođđolađas ja olggumus lađas fas leat fatnalan.  Dát dilálašvuohta boahtá dábálaččat goappaš julggiide.  Sáhttet šaddat bákčasat ja ássá liikii juolgesuorpma vuođđolađđasa vuollái ja eará lađđasiid nala.  Bákčasat bohtet dábálaččat go deaddu boahtá roaŋkke juolgesuorpma vuostá, erenoamážit baskkes skuovaid ja viehkama dihte. Lea dávjá váttis gávdnat vuogas skuovaid.  Dilálašvuohta lea dábálaš boaresolbmuid gaskkas.

Veažerjuolgesuorbma, roaŋkke juolgesuorbma lea vihki mii dávjjimusat šaddá unnimus juolgesuorpmaide.  Dat lea dávjjimus dan juolgesuorpmas mii lea nummar guokte, muhto goalmmát ja njealját juolgesurbmii maiddái muhtomin šaddá dát vihki. Vihki lea dávjá goappaš julggiin.  Nissonolbmot (badjel 75 %) ožžot dávjjimusat dán vigi.

Čujuhus ja árvvoštallan

Fástadoavttir bidjá diagnosa maŋŋel iskkadeami. Lea hárvenaččat dárbu eambbo iskkademiide. Divššu ulbmil lea geahpedit dávdamearkkaid ja oažžut buoret juolgefunkšuvnna. Lea dehálaš atnit skuovaid main lea doarvái sadji ovdajuolgái. Árra muttos sáhttá juolgesuorpma teipet rievttes posišuvdnii.

Heivehuvvon juolgeseaŋggat (cokkaldagat) sáhttet geahpedit bákčasiid ja fástadoavttir sáhttá čujuhit du bándagistta dahje ortopediijainšenevrra lusa jus dárbbašat juolgeseaŋggaid (cokkaldagaid). Čujuheapmi kirurgiija lusa lea áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat.

Kirurgiija lea dušše dalle áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat maid dábálaš dikšunvugiiguin ii nagot geahpedit. Pasieanta ferte ipmirdan dan ahte čuohpadeapmi mielddisbuktá riska bártidit vuolšumiin, ahte juolgesuorbma bistevaččat bisána boasttuguvlui ja ahte juolgesurbmii šaddet bistevaš bákčasat.

Ovdal

Maŋŋel go fástadoavttir lea čujuhan du, de gohččojuvvot don iskkadeapmái ortopedalaš poliklinihkkii. Doppe čielggada doavttir leago dárbu čuohpadeapmái vai ii.

Vuolde

Jus dárbbašat čuohpadeami, de dat dábálaččat dahkko báikkálašjámihemiin, dahje binnánaš narkosa bidjamiin, go leat beaivekirurgalaš pasieantan.  Čuohpadeamis njulgejuvvo ja stargadin dahkko juolgesuorpma gaskaleamis lađas.

Maŋŋel

Maŋŋel čuohpadeami sáhtát seamma beaivvi vuolgit ruoktot.  Sávnnjit váldojit eret 2 vahkku maŋŋel.   Vuosttaš vihtta vahkku maŋŋel čuohpadeami galggat dušše duolbmat šušmmiin go juolgi lea duolbut.  Dábálaččat lea juolgesuorbma veahá bávččas daid vuosttaš vahkkuid maŋŋel čuohpadeami. Jus sisa lea biddjon metállapláhtta, de dat dábálaččat váldojuvvo eret poliklinihkas 5 vahkku maŋŋel.