- Measta buohkat giitet ja dovdet oadjebasvuođa
Go sámi pasieantta oažžu dearvvašvuođadivššu, de lea sus riekti sámástit. Dán lea Sámi dulkonbálvalus dávjá veahkkin ollašuhttimin. Oahpásmuva dulkka bargui ja dulkonbálvalusa doibmii.
Josefine Berntine Somby lea jorgaleamen teavsttaid go guovlladan su kantuvrras Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesus Romssa gávpogis. Dat lea maid oassin su barggus, muhto váldobargun lea dulkot gaskal davvisámegielat pasieantta ja dearvvašvuođabargiid.
- Dat deháleamos barggus lea dárkkistit gulahallama gaskal pasieantta ja doaktára vai ii šatta boasttuipmárdus. Buot dieđut galggaše boahtit ovdan ja go muhtimis lea váralaš dávda, de ferte veahá jurddašit mo dan galgá muitalit. Muhtin áššit leat hearkkit, muhto dássážii lea gulahallan mannan bures, čilge Somby.
Son lea bargan Sámi dulkonbálvalusas geasi rájes ja vásiha ahte čađaha dehálaš barggu.
- Maŋŋel go lean dulkon, de measta buohkat giitet ja lohket ahte lea nu buorre go lean das. Pasieanta dovdá iežas oadjebassan. Lean oainnat vásihan ahte pasieanttat eai oaččo buot mielde maid doavttir muitala vaikke máhttet dárogiela. Dearvvašvuođabargái lea maid dulka buorre go sidjiide lea gulahallan sámi pasieanttain dehálaš.
Photo: Kila Anti
Ii álo beasa ráhkkanit
Jus buohcceviessu dahje pasieantta lea diŋgon dulkka, de beassá Josefine ráhkkanit doavtterdiibmui.
- Dalle lea mus ovdagihtii veahá ovttasbargu doaktáriin. Mun oaččun dieđuid man birra lea sáhka ja dalle beasan veahá ráhkkanit. Dearvvašvuođasuorggis leat olu doahpagat mat sáhttet váddásat ja maid ferte guorahallat ja gávnnahit mo daddjojit sámegillii, lohká son.
Muhto eai buohcceviesus leat buot iskkadeamit ja divššut plánejuvvon. Oallugat gártet buohccevissui danin go fáhkka buohccájit dahje roasmmehuvvet muhtin lihkohisvuođas.
- Mun lean moatte háve vásihan ahte fáhkkabuhcciid ossodagas riŋgejit ja sihtet boahtit. Dalle gulan easka doppe man birra lea sáhka ja dalle ferten geahččalit dulkot nu bures go vejolaš. Dat ii leamaš dássážii nu váttis, muhto mun lean ođđa dulka ja dovddan muhtomin ahte dárbbašan lohkat sániid iešguđetge vigiid birra.
Fásta dulkkat ja gáiddusdulkkat
Sámi dulkonbálvalus lea organiserejuvvon SÁNAG, Sámi Klinihka dutkan- ja ovdánahttinossodahkii mii fas gullá Finnmárkku buohccevissui. Sámi dulkonbálvalus fállá dulkoma davvisámegillii Davvi Dearvvašvuođa regiovnnas.
Sámi dulkonbálvalusas lea árgabeivviid fásta dulka sihke Hámmárfeastta buohcceviesus ja Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesus Romssas. Muđui geavahuvvojit Davvi Dearvvašvuođa buohcceviesuin ja klinihkain gáiddusdulkkat.
- Mis leat telefondulkkat miehtá, muhto dáhpáhuvvá ahte sávvet dulkka boahtit maiddái Girkonjárgii ja Áltái. Dalle jerret vuolgá go nubbi munnos dahje muhtin gáiddusdulka. Mii geahččalit fállat nu bures go vejolaš sávaldagaid ja diŋgojumi mielde. Dávjá lohket gal buohcceviesuin ahte telefondulkon doaibmá bures, muhto in dieđe oaivvildit go pasieanttat gal dan seamma.
Sámi dulkonbálvalusa neahttasiidu
Mánát ja vuorasolbmot
Sámi dulkonbálvalus lea buot Davvi Dearvvašvuođa spesialistadearvvašvuođabálvalusa davvisámegielat pasieanttaid várás. Dulka Josefine Berntine Somby vásiha ahte buohkat eai dieđe dahje eai geavat dulkonbálvalusa.
- Mun lean mearkkašan ahte pasieanttat geat ovdal leamaš doaktáriid luhtte leat eanet dihtomielalačča ja válljejit dulkka. Vásihan maid ahte buohkat eai oro diehtimin dulkonbálvalusa birra. Ammal diehtojuohkin váilu, goit dáppe Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesus. Mun jáhkán Hámmárfeasttas lea veahá buorebut, lohká Somby ja joatká.
- Mun vásihan ahte váhnemat háliidit sámegiel dulkka mánáide, ja de leat dieđusge vuorraset olbmot geat atnet ávkki dulkkas. Mis leat maid nuorra olbmot geat geavahit dulkka. Lávejit lohkat ahte máhttet dárogiela, muhto ahte doppe soitet sánit maid eai ipmir. Sámis oainnat gávdnojit ain ruovttut gos lea olu sámegiella ja gos eai bálljo dárus beaivválaččat.
Oapmahaččat dulkan?
Moatti jagi áigi doaibmagođii ođđa dulkaláhka mas earret eará celko ahte oapmahaččat ja mánát eai galgga geavahuvvot dulkan.
- Guovtti jagi áigi bođii dulkaláhka ja das daddjo ahte ii leat lohpi atnit dearvvašvuođabálvalusa sámegielat bargiid, oapmahaččaid ja mánáid dulkan. Jus lea fáhkkatlaš, de fertejit beare dulkot, muhto dulkaláhka lea hui čielggas ja lea buorre go lea boahtán, lohká Somby.
Dulkaláhka cealká maid ahte galget geavahuvvot dohkkehuvvon dulkkat dulkomiid, muhto ahte sáhttá ohca sierralobi ođđajagimánu 1. beaivvi 2026 rádjai. Josefine Berntine Somby muitalastá makkár eará vuordámušat ja njuolggadusat gusket sutnje ja eará dulkkaide.
- Mus lea jávohisvuođageatnegasvuohta, mun in leat bealálaš ja in ge bija iežan oaivilii dasa mii dadjo. Mun láven čielggadit iežan rolla ja muitalit dán birra sihke pasientii ja doaktárii ovdal go dulkon álgá.
Olmmošlaš
Dulkonbarggus leat čielga njuolggadusat ja bargoinstruksa, muhto Josefine dadjá ahte pasieanttadeaivvadeamis ferte gávdnat balánsa.
- Muhtomin lea pasieantta ja oapmahaččat hui lossa dilis, ja dalle láve sis dárbu humadit. Mun láven váldit dasa áiggi vaikke ii leat mu bargu. Eat mii sáhte nu njeallječiegadat. Mii fertet olmmošlačča vaikke leat rievttit ja vuoigatvuođat go barggat dulkan. Ovdamearka dihte bođii deike vuorraset pasieanta vuosttaš gearddi. Son jearai sáhtán go boahtit váldit su vuostá. Mun dolvon su ossodahkii vaikke dat ii leat mu bargu. Son lei nu giitevaš. Lean maid pasieanttaiguin deaivvadan vuordinlanjas. Jus álgá hupmat dávdda birra, de láven bissehit ja lohkat ahte dieid birra gal hupme doaktára luhtte. Moai sáhtte baicce hupmat eará beaivválaš áššiid birra. Nu ahte ferte gávdnat juogalágan balánsa. Lea maid nu ahte in galgga báhcit pasieanttain go doavttir manná olggos, dán dilálašvuođas galgat dušše dulkot, loahpaha Somby.
Jus leat davvisámegielat ja dáhtut gulahallat sámegillii spesialisttadearvvašvuođabálvalusain, de sáhtát dán dieđihit fástadoaktárii dahje ossodahkii gosa fástadoavttir lea sádden čujuhusa. Pasieanttain lea maid vejolaš váldit njuolgga oktavuođa Sámi dulkonbálvalusain.