Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.

Válbmejuvvon ovdaprošeakta šaddá vuođđun boahtte áiggi sámi dearvvašvuođabálvalusaide

SÁNAG – Sámi Klinihkka lea diibmá ja dán jagi čađahan ovdaprošeavtta “Duohtavuođa ja soabadeami čuovvolanbargu”. Dál lea ovdaprošeakta válmmas ja dan olis almmuhuvvo raporta. Dát galgá vuođđun go viidáset ovdánahttit sámi dearvvašvuođabálvalusaid. Organisašuvnna fokusis galget sámi árvvut ja prinsihpat.

Almmuhuvvon 2025-07-03
Et nærbilde av en pose chips
Ovdaprošeavtta váldoulbmilin leamaš fuomášuhttit vejolašvuođaid ásahit sámi álgoálbmotguovddáža mas hybridamálle fievrrida viidáset klinihkalaš doaimma ja gelbbolašvuođaovdáneami. Dát fátmmasta viidáset fuomášumi dutkamii ja ovdánahttimii (DjO) ja oahppan- ja hálddašanbarggu (OHG).
 
- Mii dáhtut ovdánahttit SÁNAG:a fágabirrasa mas lea nana čanastupmi sámi kultuvrii ja gillii, ja mii seammás ovddidit álbmotdearvvašvuođa- ja servodatmedisiidnadoaimma, lohká prošeaktajođiheaddji Anne Toril Eriksen Balto.
 
SÁNAG – Sámi Klinihka duohtavuođa ja soabadallama ovdaprošeavttain leaba maid Kaisa Sofie Anti ja Mariell Selnes Paulsen bargan. Sin lassin gullaba maiddái Reidun Boine ja Arnhild Somby bargojovkui.

 

14 doaibmabiju

Ovdaprošeavtta raporttas árvaluvvojit 14 doaibmabiju maiguin galggašii bargat viidáset. Rapportas ávžžuhit sihke ovddidit organisašuvnna ja nannet bálválusaid.
 
Dát galggašii vuođđun dasa mo SÁNAG – Sámi Klinihkka gieđahallá sámi pasieantta dearvvašvuođafágalaš ja kultuvrralaš dárbbuid boahtte áiggis.
 
En person som har på seg et rødt og hvitt hodeplagg og smiler
Anne Toril Eriksen Balto

Prošeaktajoavku lea ilus ja rámis bargobohtosiin.
 
- Mii leat hui duhtavačča bargguin ja leat hui giitevačča go oallugat leat oassálastán barggus. Dál illudit dassážii go Sámi Klinihkka fievrrida barggu viidáset ja bidjá johtui ávžžuhuvvon doaibmabijuid ovdánahttinbarggus, lohká prošeaktajođiheaddji Balto.
 

Viidáset bargu

Dál go ovdaprošeakta lea válmmas, de lea SÁNAG – Sámi Klinihkas buorre vuođđu nanusmahttit duohtavuođa ja soabadallan barggu, ja seammás ovdánahttit starga kultuvrralaš ja fágalaš dearvvašvuođabálvalusaid.
 
Sámi álgoálbmotguovddáža ásaheapmi sáhttá šaddat dehálaš institušuvdna gos boahttevaš jagiid sáhttet váikkuhit sihke dikšofálaldaga, gealboloktema ja dearvvašvuođapolitihka.