Borran- ja njiellaniskkadeapmi (dysfagiijaiskkadeapmi)
Iskkadeapmi čađahuvvo gávnnahit lea go dutnje váralaš njiellat.
Du kommer til undersøkelse hos dysfagiteamet på grunn av spise- og svelgevansker.
Noen får påvist dette ved akutt innleggelse på sykehus ved for eksempel hjerneslag når det blir testet om du kan svelge vann. Andre årsaker til spise- og svelgevansker er sykdommer som multippel sklerose (MS), Parkinsons sykdom, kreft i munn og svelg, stråleskader og aldersforandringer.
Ovdal
Don it dárbbaš ráhkkanit iskosii. Iskkadeapmi maŋiduvvo jus leat hui váibbas dahje jus galggat leat borakeahttá orrut go galggat eará iskkadeapmái.
Vuolde
Iskkadeapmi ii bávččat. Don čohkkat ceaggut stuolus iskosis.
Álggos ságastallat dan birra makkár borran- ja njiellanváttisvuođat dus leat.
De iskkat njálmmi. Mii geahččat du njuovččalihkadeami, njálbmeguovnnji hearkivuohta, movt du bánit leat ja guopmelihkadeami. Mii iskkat nagodat go gossat go dan sihtat dahkat.
Dan maŋŋel iskkat nagodat go njiellat. Dalle geavahit čázi. Álggos oaččut deadjabaste dievva čázi. Jus dat manná bures, de maiddai oaččut juhkat čáhceláse. Dat gii iskkada du doallá čeabeha ja dovdá guoggomasa lihkastagaid go njielat.
Sii sáhttet sihtat du jugestit čázi masa lea seaguhuvvon suohkudanávnnas dahje juoga eará. Soaitá álkit njiellat go čáhci lea suohkat.
Mii váldit njielus røntgeniskkadeami jus lea dárbbašlaš. Dat dahkko røntgenossodagas. Iskkadeamis don čohkkát stuolus. Don oaččot njiellat biepmuid main lea iešguđetlágán čoahkuid maŋŋel go oažžut bohtosiid dan vuosttaš iskkadeamis. Røntgenkontrásta lea biddjon juhkamuššii ja borramuššii vai oaidnit røntgenis mii geavvá go njielat.
Maŋŋel
Dysfagiijaveahkkejoavku sáhttá seamma beaivvi dutnje muitalit bohtosa. Sii maiddái addet evttohusaid doaimmaide.
Soitet ávžžuhit ahte don borat biepmu maid lea álki suoskat, njárbes juhkosiidda bijat suohkudanávdnasa dahje oaččut eará rávvagiid, ovdamearkka dihte it galgga seaguhit iešguđetlágán čoahkuid, geavahit ollu sevssa, ii hupmat seammás go borat ja sullasaččaid.
Jus iskkadeapmi čájeha ahte dus leat stuora váttisvuođat njiellat, de soaitá doavttir evttohit dutnje bidjat seakka revrre čoavjái vai oaččot doarvái borramuša ja juhkamuša.
Don oaččut viidáset čuovvoleami dása oahpahuvvon bargiin jus leat sisačálihuvvon buohccevissui. Mii sihtat fástadoaktára čujuhit du logopedii dahje eará áigeguovdilis ásahusaide jus boađat poliklinihkalaš iskkadeapmái ja dárbbašat viidáset čuovvoleami.
Mii gohččut du dárkkástussii jus lea dárbbašlaš.
Leage áicil
Soaitá unohastet jus boakčánat čáziin, muhto geavahuvvo nu unnán čáhci iskkadeamis ahte ii leat várálaš.