Respiratoralaš syncytiala- virus (RS-virus), Hámmarfeasta buohcciviessu
RS-virus lea dábálaš nuorvovirus mii lea sihke mánáin ja ollesolbmuin dálvet. Sihke mánáin ja ollesolbmuin leat unnán dávdamearkat dasa, ja sii dearvvašnuvvet jođánit RS-virus-infekšuvnnas. Dat guoská maiddai eanas smávva mánáide. Muhtun mánáide sáhttá dávda dagahit infekšuvnna daid smávva vuoigŋanoliide (geahppaoliide) dahje geahpesvuolšši mainna ožžot gosahaga ja vuoigŋanváttuid. Dat guoská erenoamážit daid smávimusaide geat leat vuollel jagi, ja erenoamážit mánáide geat leat vuollel golbma mánu. Muhtun mánáid ferte čálihit sisa buohccevissui, ja muhtumiidda lea dárbbašlaš addit iešguđet lágan vuoigŋanveahki.
Ráđit mat unnidit RS-virusa njoammuma
RS-virus njoammu goaikkanasnjoammuma bokte mat bohtet go muhtun olbmos gossá geas lea infekšuvdna, gastá dahje hupmá earáid lahka. Njoammun sáhttá maid njoammut jus guoská sajiide masa buohcci olmmoš lea guoskan, gossan dahje gastán, ja jus dan maŋŋel de ruvve čalmmiid dahje guoská iežas njunnái.
Dan dihte lea dehálaš doalahit buori giehtaráinnasvuođa maiddai ruovttus gaskkal buohcci- ja dearvvaš mánáid.
Viidáset rávvejuvvo ahte:
- doallat buohcci máná ruovttus ja ii doalvut su mánáidgárdái ja ahte buohcci ollesolbmot leat ruovttus eaige maná bargui
- ahte stuoraoappát ja -vielljat basset gieđaid ovdal bohtet ruoktot mánáidgárddis ja ovdal gusket bearraša njuoratmánnái
- ahte stuoraoappát ja -vielljat geat šaddet buohccin eai leat beare láhka bearraša njuoratmáná, erenoamážit daid vuosttaš beivviid go vuoiŋŋahatinfekšuvdna álgá
- ahte bearrašat geain leat njuoratmánát ráddjejit gussiidlogu jus bearrašis lea dárbu doarjagii, fuolahussii ja veahkái, de berre goitge dan vuhtiiváldit
- smávvamánnábearrašat berrejit garvit gussiid geain leat vuoigŋandávdamearkkat, sihke ollesolbmuid ja mánáid
- doalahit ruovttus mánáidgárdemánáid geat leat buohccit dassážiigo sii dearvvašnuvvet ja bohtet buoret vuoimmi ala, ja ahte mánás ii leat leamaš feber 24 diibmui
Dábáleamos dávdamearkkat nurvui leat gosahat, gastiin ja ahte njunni golgá. Smávva mánáin sáhttá dávda dagahit gosahaga, vuoigŋanváttuid ja njurgu vuoiŋŋahaga. Vuoigŋan manná jođáneappot ja mánná geavaha ollu vuoimmi vuoigŋamii. Mánná sáhttá šovkkodit ja oažžut alit ivnni baksamiid birra. Mánná sáhttá oažžut febera, váibat, borrat unnán ja čájehit unnit beroštumi iežas birrasii. Smávimus mánáin geat leat vuollel 1–2 mánu, sáhttá álgobáliid leat áidna dávdamearkat vuoigŋanbottut mat bistet 5–10 sekundda.
Čujuhus ja árvvoštallan
Jus fástadoavttir dahje váktadoavttir oaivvilda ahte pasieanttas lea dárbu sisačálihuvvot buohccevissui, de sii čujuhit sin min lusa.
Mearkkat buohcciviesu árvvoštallamii:
- Vuollegis oksygenagráda varas (sullii < 92 %)
- Juhká unnán dahje leat mearkkašuhtti vuoigŋanváttut (vuoigŋanfrekveansa lassána vaikko oažžu febervuolidahtti divššu, sisa vuoigŋan ja/dahje heaitá vuoigŋamis)
Dábálaččat mánát eai dárbbaš buohcceviesu árvvoštallama jus sii
- juhket/borret dohkálaččat ja eai leat dávdamearkat ahte rupmašis lea beare unnán čáhci
- sis lea oksygenagráda varas sullii > 92 %
- sis eai leat mearkkašuhtti vuoigŋanváttut
Mearrideaddjin lea klinihkalaš stáhtus. RS-virusa váruhus ii buvtte lassi mearkkaid sisa čáliheapmái/árvvoštallamii. Čálihit smávimusaid sisa (< 2–3 mánnosaččaid) árvvoštallamii sáhttá leat vuollegeabbu, muhto eatnasiidda dan agis sáhttá ruovttus leat buorre, jus bajábealde čuoggát leat nu movt galget.
Čujuhus ja árvvoštallan
Jus fástadoavttir dahje váktadoavttir oaivvilda ahte pasieanttas lea dárbu sisačálihuvvot buohccivissui, de sii čujuhit sin min lusa.
Čielggadeapmi
Buohcciviesus čađahuvvojit iskkadeamit, ja doppe váldet earret eará njunne-dahje čottaiskosiid (nie movt korona iskkadeamis) geahččan dihte leago RS dahje eará virus mii lea sivvan buozanvuhtii. Muhtun háviid lea áigeguovdil váldit varraiskosiid earret eará geahččat CO2 dási varas, ja geahpesrøntgengova.
Dikšu
Iešalddis virusa vuostá ii gávdno dálkun, dan ferte rumaš ieš oažžut eret. Dan dihte lea dikšu nu ahte dávdamearkkaid dikšut dan bokte ahte doalahit njuni ja vuoiŋŋahatbohcciid rabas, addit liige oksygena dárbbu mielde, ja veahkehit mánáid borrat. Muhtumin ožžot mánát biepmu seakka dipmabohcci čađa, mii manná njunis čoavjái (sonde).
Jus mánná rahčá vuoigŋat, de sáhttit mii addit oksygena mas lea muhtun muddui lassi deatta (highflow dahje cpap/bipap), mii addá lassi veahki doalahit vuoigŋanbohcciid rabas. Jus lea ollu šliivvi de sáhttit mii addit fysiologalaš sáltečáhcerišavuoigŋama.
Čuovvoleapmi
Eanas mánáin lea gosahat mii bistá vahkkus gitta guovtti vahkku rádjai maŋŋel olggosčáliheami. Muhtun mánát dárbbašit muhtun beivviid vel ovdal dearvvašnuvvet áibbas, maŋŋelgo bohtet ruoktot. Eanas mánát dearvvašnuvvet ollásit, ja eai dárbbaš čuovvoleami maŋŋel.