DjO-stivra
DjO-stivra galgá bearráigeahččat ja ovddidit SÁNAG:a bargguid mat gusket dutkamii ja ovdánahttinbargguide. Stivrra váldobargun lea hálddašit bušeterejuvvon DjO dutkanruđaid ja juohkit daid mearriduvvon mihttuid, njuolggadusaid ja almmuhusaid vuođul.
SÁNAG:s lea našuvnnalaš ovddasvástádus, ja danin galget stivraláhttut ovddastit iešguđet ge guovlluid Sámis. Seammás galgá stivraláhttuin iešguđetlágan fágalaš gelbbolašvuohta ja dutkanduogáš.

Marianne Trondsen, PhD
Stivrajođiheaddji
UiT Norgga árktalaš universitehta E-dearvvašvuođadutkama nationála guovddáža ja servvodatdieđa instituhta seniordutki. 
Merete Saus, PhD
Stivrra nubbinjođiheaddji
UiT Norgga árktalaš universitehta oahpaheaddjeoahpu ja pedagogihka instituhta professor. 
Christina Storm Mienna, DDS, PhD
Várdduo – Centre for Sámi research, Umeå University.
Associate professor, Dept. of Odontology, Umeå University.

Grethe Dunfjeld
Geavaheddjiid ovddasteaddji
SÁNAG referánsajoavku, máttasámi ovddasteaddji.

Ketil Lenert Hansen, PhD
UiT Norgga árktalaš universitehta dearvvašvuođadieđa fakultehta ja Davvi regionála mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa ja mánáidsuodjalusa máhttoguovddáža professor.
Margrethe Bals Utsi, PhD
SÁNAG - Sámi Klinihka/Finnmárkku buohcceviesu psykologaspesialista.

Mette Kjær, PhD

Finnmárkku buohcceviesu fága-, dutkama ja ovttasdoaibmamaguovddáža dutkanjođiheaddji ja UiT Norgga árktalaš universitehta klinihkalaš medisiinna instituhta vuosttaš amanueansa.
Várrelahtut
Astri Dankersen, PhD
Davvi universitehta servodatdieđe instituhta vuosttaš amanueansa.
Astrid Eriksen, PhD
UiT Norgga árktalaš universitehta Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža dutki.
Anne Lene Turi Dimpas, PhD
SÁNAG - Sámi Klinihka psykologaspesialista.
Grethe Mehus, PhD
UiT Norgga árktalaš universitehta Hámmerfeasta Campusa dearvvašvuođa- ja fuolahusfága instituhta professor
Maja Gran Erke, MD, PhD
Dearvvašvuođadirektoráhta seniorráđđeaddi.
Trine Brynjulfsen
Geavaheddjiid ovddasteaddji.
Honnesvági sápmelaš.
June Gerd Johnsen
Geavaheddjiid ovddasteaddji.
Julevsápmelaš.
SÁNAG:a višuvdna lea ovddidit buori psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema ja gárrendilledivššu Norgga sámiide. Dutkama- ja ovdánahttinossodat (DjO) lea ráhkadan sierra plána olahandihte višuvnna ja ulbmiliid.
DjO galgá bargat ja doarjut SÁNAG:a višuvnna, dutkama, ovdánahttinbarggu ja innovašuvnna. Plána galgá veahkkin láidestit ja movttidahttit bargiid, ovttasbargoguimmiid ja geavaheddjiid áŋgiruššat dutkamii ja ovdánahttinbargguide psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemis ja gárrendilledivššus sámiide Norggas.
Loga stivračoahkkinreferáhtaid (dárogillii)
Háliidat go dutkat sámi dilálašvuođaid?

Sámi našuvnnalaš gealbobálvalus – psykalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilli (SÁNAG) DjO-stivra juolluda gitta 2 mill. ruvnno rádjai jahkásaččat dutkan- ja ovddidanprošeavttaide, maid ulbmil lea háhkat ođđa máhtu ja vugiid psykalaš dearvvašvuođa, gárrenmirkkuid ja sorjjasvuođa birra sámi álbmogii Norggas.
Ohccit fertejit geavahit sierra ohcanskovi.
Ohcci berre vuđolaččat geahčadit ohcanbagadusa mas gávnnat dieđuid makkár formálalaš gáibádusat leat ohcamii ja makkár ohcaneavttut leat.
SÁNAG DjO-stivra meannuda ohcamiid. Ohcamat árvvoštallojuvvojit kvalitehta ja relevánssa vuođul. Ohcamat mat leat boahtán maŋŋá ohcanáigemeari ja ohcamat mat eai deavdde formálalaš gáibádusaid eai meannuduvvo.
Ohcanskovvi oktan vuolláičállagiiguin, protokolla/prošeaktačilgehus ja eará mildosat sáddejuvvojit PDF-fiilan: sanks-fou-midler@finnmarkssykehuset.no
Ohcanáigemearri lea golggotmánu 30. beaivve 2026 dii. 12:00
SÁNAG gealbobálvalusa bargun lea hukset, ovddidit ja gaskkustit gelbbolašvuođa psyhkalaš dearvvašvuođas ja sorjjasvuođas, dainna ulbmiliin ahte háhkat ođđa máhtu ja bargovugiid psyhkalaš dearvvašvuođas ja sorjjasvuođas Norgga sámi álbmoga várás.
Oppalaš rámma
Prošeavttat mat ožžot ruhtadeami, galget fátmmastit psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrensorjjasvuođa sámi álbmoga gaskkas ja galget váikkuhit dása:
- Lassi máhtto- ja fágaovdánahttinvuđot gelbbolašvuohta
- Metodaid ja lahkonanvugiid ovddideapmi main lea relevánsa sámi kontekstii
- Ovdánahttit ja heivehit dearvvašvuođabálvalusaid sámi gielaide, kultuvrii ja kontekstii
Earenoamážit ávžžuhuvvojit prošeavttat main lea fokus mátta-, julev- ja mearrasámi diliide buot vuoruhansurggiin.
Vuoruhansuorggit
Fuomáš: Čuoggát leat biddjon sahtedohko ja dain lea seamma vuoruheapmi.
Fáttáid ovdamearkkat: leat láidejeaddjin eaige leat ráddjejuvvon ovtta vuoruhansuorgái, muhto sáhttet leat relevánttat máŋgga suorgái.
Historjjálaš ja servodatlaš dilálašvuođat
Prošeavttat mat nannejit ipmárdusa historjjálaš ja servodatlaš diliid birra mat váikkuhit psyhkalaš dearvvašvuhtii ja sorjjasvuhtii.
Fáttáid ovdamearkkat: duohtavuohta ja seanadeapmi, internáhttaeallin, historjjálaš traumat, rasisma ja vealaheapmi, boazodoallu ja birgenláhki ja čearddalaš identitehtaovddideapmi.
Veahkaválddálašvuohta, illasteapmi ja fuolahus
Prošeavttat mat nannejit máhtu veahkaválddi, illasteami ja fuolahusváillálašvuođa birra, sihke suodjalus- ja riskaeavttuid birra bearrašiin, lagaš birrasiin ja báikegottiin.
Fáttáid ovdamearkkat: Veahkaválddálašvuohta ja illasteapmi, fuolahusváillálašvuohta, mánáid ja nuoraid bajásšaddan, bearaš- ja fierpmádatoktavuođat.
Álbmotdearvvašvuohta ja eastadeapmi
Prošeavttat mat nannejit álbmotdearvvašvuođa ja leat mielde eastadeamen psyhkalaš dearvvašvuođa hástalusaid sámi álbmogis.
Fáttáid ovdamearkkat: bargonávcca bisuhan- ja eastadeaddji doaibmabijut, bajásšaddan- ja eallineavttut, iešsoardineastadeapmi ja bearraša ja báikkálaš servodaga mearkkašupmi.
Dearvvašvuođabálvalusovddideapmi ja klinihkalaš dutkan
Prošeavttat mat nannejit dearvvašvuođabálvalusaid ovddideami, dikšunvugiid ja vugiid mat leat heivehuvvon sámi gillii, kultuvrii ja kontekstii.
Fáttáid ovdamearkkat: klinihkalaš dutkamat, sámi mielváikkuheapmi dearvvašvuođabálvalusaide, digitála dearvvašvuođabálvalusat, ovttasdoaibman bálvalusaid gaskka.
Sosiála oktavuođat bearrašiin ja báikegottiin
Prošeavttat mat nannejit máhtu sámi álbmoga sosiála gaskavuođaid, bearraša ja báikkálašservodaga birra.
Fáttáid ovdamearkkat: sosiála doarjja, gullevašvuohta ja oktavuođat eallindásiid gaskkas.
SÁNAG:is galgá unnimusat okta rolla dutkanprošeavttain maidda juolludit DjO-ruđaid:
- Prošeaktaeaiggát (ovddasvástideaddji institušuvdna)
- Prošeaktajođiheaddji
- Prošeaktamielbargi
- Bagadalli/veahkkebagadalli
- Ovttasbargoguoibmi
FUOM! Váldde oktavuođa SÁNAG:in 4-6 vahku ovdal áigemeari, vai geargat plánet ovttasbarggu.
Dutkanprošeavttas/Ph.d./Poasttas. Doc
Dutkanprošeavttain, mat fátmmastit medisiinnalaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkama, ferte organiseren ja válljen leat medisiinnalaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkama láhkaásahusaid mielde. Go ohcá Ph.d. stipeandda de galgá prošeaktajođiheaddjis leat doavttirgráda dahje vuosttašamanueansa gelbbolašvuohta. Prošeaktajođiheaddji gelbbolašvuođa galgá duođaštit ja
bidjat mielddusin ohcamii.
Innovašuvdna ja fágaovdánahttin
Innovašuvdna dearvvašvuođabálvalusas lea ovdánahttit ođđa buktaga, bálvalusa, ođđa buvttadanproseassa dahje ođđa organisašuvdnahámi buoret kvalitehtii, buoret beaktilvuhtii ja eanet duhtavašvuhtii sihke sámi geavaheddjiin ja bargiin. Ii gáibiduvvo ahte prošeaktajođiheaddjis lea doavttergráda dahje vuosttašamanueansa gelbbolašvuohta go lea sáhka innovašuvnnas ja/dahje fágaovddidanprošeavttain. Prošeaktajođiheaddjis berre leat gelbbolašvuohta ovddidan/kvalitehtabarggus.
Álggahanstipeanda
Sáhttá ohcat doarjaga álggahanstipendii gitta 3 mánotbaji bargguide main čállá
beavdegirjji/prošeaktačilgehusa ph.d.-stipendii ja poastadoktii. Galgá ohcat dábálaš
ohcanskoviin, muhto ii vurdojuvvo ahte galgá leat ollislaš čoahkkinbeavdegirji/prošeaktačilgehus. Dan sadjái ferte bidjat mielddusin eanemusat 4 siidosaš prošeaktaevttohusa. Álggahanstipeandda ohcamis galgá leat unnimusat okta mastergráda.
Prošeaktaovddideapmi
Jus ohcci ii leat geargan / barggatkeahtes prošeaktajurdda, de sáhttá son ohcat
prošeaktaovddidanruđaid gitta 3 mánnosaš áigodahkii vai sáhttá ráhkadit
beavdegirjji/prošeaktačilgehusa. Vurdojuvvo ahte prošeaktaevttohus čuovvu daid gáibádusaid mat leat čilgejuvvon dán bagadusas. Prošeaktaovddidanohcamis berre plána čállot boahttevaš ovttasbargoguimmiide.
Dás oainnat makkár dutkan-, fága- ja ovdánahttinprošeavttat leat ovdal ožžon dutkanruđaid 2005-2025 áigodagas.
Oktavuohta: SÁNAG DjO